Saturday, February 2, 2013

Jaanuari kokkuvõte

Kõigepealt ülevaade kahest viimasest tööpäevast ja lõpus väike kokkuvõte hetkeseisust  - mina kui taksojuht.

Pärast mu eelmist vahetust oli üks esikumm tühjaks läinud, selgus, et katki (ärge imestage, mu enda autol juhtus hiljuti just sedaviisi, et kumm läks tühjaks, aga katki ei olnud!). Selle jooksu hind läheb siis 3 inimese vahel jagamisele, kes selle auto peal sõidavad, sest täpselt pole võimalik kindlaks teha, kelle süü. Need paugud avalduvad hiljem. Arvati, et äärekivi. No eks ma olen ka ikka mõnda neist põtkinud. Samas kahtlustan, et süüdi võivad olla löökaugud. Ausalt öelda ma ei ole kunagi elus niipalju löökauke näinud, kui praegu. Need on need ilmad, kus päeva jooksul võib tempertuur 20 kraadi kõikuda. Sellist kohta linna peal leida, kuhu veel mõni löökauk mahuks, on juba suht raske.
Kolmapäev algas väga nirusti. Varahommikul passisin järjekorras esimesena Kristiine piirkonnas - kohas, kus ikka midagi liigub, aga tellimuse sain alles 2 tunni pärast. Kl 8 olid juba ummikud, Tulika ristis oli veel keegi rikki läinud ja seisis tee peal ees, nii et jäin natuke hiljaks. Aga saime ühe vanema proua päris kaugele linnast välja supermarketisse tööle sõidutatud siiski õigeaegselt. Ei teadnud tema kus see market seal on ega ka mina, aga õnneks paistis tee pealt kätte.
Vedas, sain sealt ka tagasitellimuse lennujaama, ja ka lennujaamas läks seekord hästi. Pärastpoole käisin korra bussijaamas, Perenaine II oli mulle hiljuti rääkinud, et see polegi nii õudne koht, kust eemale hoida, nagu ma olen seni teinud. No ei tea, oli ikka suht õudne. Absoluutselt ei saanud aru, mis seal toimus. Mitme firma autod sabas, transfeeri ootajad jälle oma klientidest ilma jäämas, autod suvaliselt tulemas ja minemas - ühesõnaga mõttetu kaos, tõmbasin sealt uttu.
Mõned tavapärased sõidud veel, siis tuli jälle aega raisata hoolduses ja akukeskuses käimise peale. Kuna Perenaine viis mu sealt pärast koju ja tegin ühtlasi pausi, siis päevarendist see maha ei läinud. Aga aega võttis ikkagi rohkem, kui tavapärane lõunauinak. Mingid seisakud ja jamad on sellesse töösse sisse programmeeritud, sellega tuleb ilmselt lihtsalt arvestada, et aeg-ajalt ikka midagi juhtub ja mõnikord tuleb tööaega kulutada mingitele mõttetustele.
Pärastlõunal, kui kontorirotid lõpetasid ja läksid squashi mängima, tundsin mina enda alles tööpäeva alguses olevat.  Üks tellimus oli väga huvitavalt sõnastatud - kliendiks oli märgitud MEESTERAHVAS. Tavaliselt on ikka nimi, või siis lihtsalt, et kliendile. Meesterahvas oli venekeelne, mužik siis, sõitis päris pikalt, käis linna peal mingeid asju ajamas ja pärast Lasnamäele. Sealt sain ka tagasitellimuse, mis viis mind ajas tagasi soojadesse mälestustesse selle töö algusaegadest - tuli minna ühte elektroonikatehasesse ja pärast sõita ühte asutusse Ülemiste Citys - kaks kohta, mille otsimisega ma omal ajal kurja vaeva nägin, eluohtlikke trikke tegin ja dispetšerilt sõimata sain. Nüüd juba tuttavad kohad..
Vahepeal vaatan ikka taksomeetri süsteemist raporteid, et mis toimub, ja kui mõni takso midagi väga järjekindlalt teeb, siis jääb silma, number jääb meelde. Vaatasin, et üks on juba varahommikust peale Maardus. Oleks pausi peal, siis selge, hakkas jooma. Aga oli ootejärjekorras. Mõtlesin, et on ikka jäärapäisus - nui neljaks Maardus tellimust oodata on peaaegu sama, mis seista keset Vabaduse platsi ja oodata, et meteoriit pähe kukub. Aga ta oli seal minu järgmise päeva vahetuse lõpuni. Vahepeal isegi saatsin dispetšerile sõnumi, et kontrolligu, äkki on midagi juhtunud. Aga keegi midagi ei vastnud, ei teagi, mis ta seal passis. Loodame, et hakkas ikka jooma, et midagi hullemat polnud.
Õhtutundidel sain jälle tellimuse siis, kui olin järjekorra suht lõpus, tänu oma vanalinna loale. Igaüks ei või sinna hotelli sõita. Kohale jõudes käisin viietärni vetsus. Viietärni vets tähendab hirmsat raiskamist, käte kuivatamiseks on froteerätid, mis pärast iga kasutamist prügikasti visatakse.
Olen välja töötanud omale söödaratsooni, et kuidas niimoodi süüa, et palju raha ega aega ei läheks, aga samas oleks maitsev ja tervislik. Viimased leiutised: isetehtud beebiprogandid (mitte need kallid bensukast, aga odavatest poeomadest lõigutud). Samuti isetehtud wrapid - hea kaasa võtta, ja paned sinna sisse mis iganes häid asju tahad, ja palju odavam, kui osta.
Ühelt kliendilt sain jälle teada, et kust lapsed tulevad. LAPSED TULEVAD KUSKILT SEALT TAGANT. Noh, seda ta ütles siis, kui ta oma lapsele mingisse mängutuppa järele läks.
Kui Perenaisega suhtlesime, siis ta rääkis, et oli just trahvi saanud moblaga rääkimise eest 100€. Varemalt olla politsei meie firmat hoidnud, aga hiljaaegu olla üks taksojuht vaba aega veetund politseinikule mingi hirmsa arve väänanud, ja pärast seda olla ka meie privileegid otsas. Vat nii.
Hilisel ajal oli jälle päris palju passimist iga töö vahel, nagu ikka tööpäeviti. Ühed eredamad kliendid olid mehed, sellised tõelised machod, mingid edukad börsimaaklerid vist, aga rääkisid terve tee juuksuritest, et kes kus käib ja kus parem on.
Õhtu lõpetuseks oli üks kutt, kes tuli Hollyka juures ja palus, et kas ma viin tema sõbra koju, et sõber on Valge Mees ja et ta on väga haige, et ainult süda ja aju töötavad, muud organid mitte. Sõber seisis ise veidi eemal laternaposti najal ja siis ma mõtlesin, et ju ta siis ongi nii haige ja täitsa liikumatu, et kaaslane on ta sinna posti vastu lihtsalt püsti pannud. Aga selgus, et suutis ikka ise taksosse tulla. Ja valge oli ta küll, albiino. Sõitis minu kõrvaltänavale, võtsin seda kui märki, et ka mul on aeg koju magama minna.

Neljapäeva hommikul sain väga hea töörea peale. See on mingi minutite mäng, kui satud õigel ajal startima, siis jõuad igale poole tsipa enne teisi ja saad kõik tellimused endale. Aga planeerida seda väga hästi ei saa, kõik alati sõltub tundmatutest muutujatest. Kõigepealt viisin emafirma töötajad hotelli tööle, siis tuli üks tegelane lennujaama viia, nagu ikka. Sisse astudes ta ütles, et naistaksojuht toob õnne. Hääle ja olemise järgi ma olin terve tee veendunud, et tegu on keskealise daamiga, aga lõpuks nägin, et oli hoopis nooremapoolne mees.
Olen päris kõvasti statistikat teinud, et millal kuhu tellimusi tuleb, ja see hakkab juba ka kasu tooma. Olin üsna kindel, et Laagrist tuleb tööd, ja sättisin ennast sinnapoole. Aga väga kaugele ei viitsind minna, läksin Nõmmeni. Selleks ajaks oli keegi teine meie juht ka sinna jõudnud, nagu süsteemist nägin. Panin siis Hiiu poole minema, tema järgi. Ma liikusin Vabakal, tema ilmselt Pärnu maanteel. Niimoodi virtuaalselt rallisime siis üksteise võidu Laagri poole. Jõudsin enne! Ja saingi selle tellimuse. Adrenaliin oli päris üleval.
Pärastpoole tuli mingi autoteeninduste rida. Kõik inimesed sõitsid erinevatest linnaotstest erinevatesse autoesindustesse millegipärast. Üks proua oli kusagilt Pääskülast, vaatasin, et vist ei leia maja üles, sest tellimuses oli maja numbrile lisaks veel mingi number, aga kaardil oli B, et siis tähed. Risikisin ja läksin ikka selle kaardi järgi ja õieti tegin.
Kuskil 11 paiku tegin Järvel pausi, ei jaksanud enam, käisin söömas jne. Ja pärast seda sai töö otsa, ülejäänud päev oli suuresti passimine. Kui heal tööreal oled, ei tasu maha tulla, katkeb ära. Samas ma ei ole ju robot, ikka on vahel vaja füsioloogilis vajadusi rahuldada ka, ja see maksab sageli kurjalt kätte.
Sain lõpuks ikka ühe nätsumulle puhuva neiu Trummi tänavale viia, siis oli mõistus otsas, mitte kuskil mitte midagi ei liikunud. Läksin Pelgulinna, sest juhusliku tellimuse tõenäosis sinna oli sama suur kui igale poole mujale, aga seal kedagi teist taksot ei olnud. Keerasin seljatoe alla ja lihtsalt tukkusin pool tunnikest või nii. Ei tulnudki sinna tellimust, aga olles natuke puhanud, vaatasin et kesklinna on taksodest tühjemaks jäänud, kõik olid kobaras koos sadamas valget laeva ootamas. Kesklinna ostukeskuse juurest sain ühe iriseva muusiku, kellele ei meeldinud minu valitud marsruut. No kahjuks see vanalinn on juba kord seal ees, et emmalt-kummalt poolt peab sellest ringi sõitma, ja kust siis nüüd otsem ja kiirem on, see on suuresti maitse asi. Aga tuju rikkus ära. Peaks kuidagi õppima vinguvate klientide emotsioonide positiivseks keeramise kunsti.
Üldse on mul sellesse töösse selline love-hate relationship. Kui parajasti häsit läheb, siis õudselt meeldib, aga kui halvasti läheb, siis tundub see kõik maailma kõige hullem p----auk.
Pärast oli veel üks natuke niru juhtum. Pangatädi pidi sõitma mingite hankedokumentidega täpselt kl 2ks äärelinna mingisse riigiametisse, seal pidi nii olema, et kui 1 sekundi hiljaks jääd, siis enam neid pabereid vastu ei võeta. Ma arvasin, et ma tean seda maja, aga pärast tuli välja, et vale maja teadsin, tegelik maja oli 1 blokk edasi. Aga ta oli teisel pool teed ja sinna ei saanud laksti keerata, tihe liiklus ka, oli vaja mingi ring teha, ja ma eriti täpselt seda ringi ei teadnud. Ühesõnaga, ta ei jõudnud sinna. Tegelikult see ei olnud minu süü, sest poleks jõudnud ka siis, kui oleksin kohe õige maja juurde läinud, ja mingi tähtsa asja jaoks peaks ikka rohkem aega varuma, mitte lootma 10 min-ga teise linna otsa jõuda. Aga ikkagi, natuke paha tunne jäi, väga osav ja kogenud juht oleks ta ilmselt suutnud mõnedele eeskirjadele lõivu makstes sinna kohale viia.
Noh ja siis oligi vahetus praktiliselt läbi. Nillisin veel viimase minutini, et äkki saan kesklinnast kedagi peale, aga ei jõudnud ära oodata.
Nende kahe päevaga suutsin üle hulga aja päevarendid kokku saada ja ülemust rõõmustada, aga ise teenisin 10 (kümme) eurot. Tore. Poleks eelmisest korrast natuke alles olnud, poleks olnud millegi eest isegi tankida vahetuse lõpus.

Ja nüüd. Tegin jaanuari kokkuvõtte. Siin on siis puhtad faktid:

Statistikat:
  • Teenistus: 418 €
  • Kogunenud võlg tööandjale: 147 € (päevatasudest, mille pean ära andma panga- ja firmakaardimaksetes. Sisaldab autorenti, riigimakse, Taksofirma teenuseid, tasapisi kogutavat omavastutust auto kahjustuste puhuks).
  • Keskmine päevateenistus: 36,34 €
  • Keskmine kütusele kulutatud summa päevas: 26,50 €
  • Tasulise parkla kuutasu: 30€ (vajalik auto hoidmiseks puhkeajal).
  • Sõite vahetuses keskmiselt: 18 (see teeb ca 1 sõit tunnis, arvestusega et ca 6 tundi 24h vahetusest kulub söömisele-magamisele)
  • Töötunde kuus: 276 (normaalne 8h tööpäeva puhul oleks 184. Seega, kui teeksin seda tööd normaalkoormusega, oleksin teeninud 397,3 €. Tunnihind on 1,5 € - niru.)

Kui ma sellele tööle asusin, siis räägiti teenistusest 600-1000 € kuus. No ongi peaaegu 600, aga töökoormus on 1,5x suurem, kui tavalisel tööl.

Ülemused väidavad, et poolest jaanuarist poole märtsini on kõige halvem aeg ja et ülejäänud ajal on täiesti normaalne teenida 100€ päevas. See on suhteliselt usutav, detsembris põhimõtteliselt teenisin päris hästi, samas olin siis rohkem algaja. Seega, aeg näitab.

Ja nüüd taksojuhi töö swot analüüs lähtudes praegusest kogemusest:


Tugevused Nõrkused
Regulaarne sissetulek + alati võimalus oodatust suuremaks teenistuseks.
Huvitav töö: meeldivad aspektid on suhtlemine, logistika, autoga sõitmine, linna tundma õppimine, põnevus.
Hea tehniline varustatus Taksofirma poolt.
Tööks sobivad isikuomadused (rahulikkus, julgus, süsteemne mõtlemine, hea uni).
Toob endaga kaasa senisest tervislikumad eluviisid (sport ja tervislik toit on vältimatu, liiga palju süüa, juua ja suitsetada pole aega).
Täiesti uus kogemus.
Väga konkreetne motivatsioon: kui ei tööta, siis ei söö.
Varasemast efektiivsem ajakasutus (eelnevas elus oli palju vaba aega, enamus kulus laisklemisele).
Arendab seni kängujäänud positiivseid isikuomadusi (intuitsioon, suhtlemine, majanduslik mõtlemine).
Turusituatsioon - inimestel on vaja alati ringi sõita, pole vaja turundada.
Töötamine tekitab võlgu.
Väga vähe vaba aega.
Mõjub tervisele halvasti (sundasend, unerežiim).
Sagedased takistused töös (auto tehnilised probleemid jms).
Taksofirma halb sisekommunikatsioon (parem informeeritus võimaldaks efektiivsemalt töötada).
Vähesed sotsiaalsed garantiid.
Tasu ei laeku panka, ei saa laenu võtta.
Mitte eriti säästlik auto.
Äritegevust takistavad isikuomadused ja veendumused.
Kulutused töötegemisele: kütus, tasuline parkla.
Halvad töötingimused (puudub puhkeruum, parkla halvas korras jne).
Kliima - autos palav, väljas külm, jalad märjad või külmetavad.


Võimalused Ohud
Vahetada taksofirmat endale soodsamks (vajalik eeluuring, kas on soodsamat varianti).
Luua oma firma (panna teised enda heaks tööle, hankida säästlikum auto, vähendada kasumiteenijate arvu, kes on toiduahelas minust kõrgemal).
Kasvavad kogemused, sellest tulenev väiksem kütuse- ja ajakulu.
Peagi valmiv uus kontor - paremad töötingimused.
Illegaalsed sissetulekute suurendamise võimalused (lõbumajade teenindamine, salakütuse kasutamine, ergutite tarbimine, alkoholi ja uimastitega äritsemine, klientide petmine ja väljapressimine) - jääb ära.
Liiklusõnnetused.
Auto kahjustused, mis tuleb ise kinni maksta.
Kuritegevuse ohvriks langemine.
Võlgade kuhjumine.
Lootuse luhtumine, et alates kevadest on parem teenistus.
Võimalik turusituatsiooni halvenemine (edasine majanduslangus, fossiilsete kütuste ammendumisega kaasnevad probleemid, muudatused seadusandluses).




No comments:

Post a Comment